Tasuta Eesti Raamatukogu

Lae alla Lugege võrgus üle 10 000 erineva formaadiga raamatut.

Päev: 4. märts 2017 Page 1 of 3

Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming Lae alla PDF epub \ Mobi Internetis

Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming

Andrei+Krasnoglazov

Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:pdf.epub.lit.ibooks.mobi.mp3.
rb.lrf.ogg.txt.rtf.doc
Väljaanded: 11/2015
Suurus: 2.4 MB
Leheküljed: 231
ISBN: 6749583434013
Loe veebis:1002
Laadige alla raamat:1006

>Andrei Krasnoglazovi „Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming” on dokumentaalne biograafia, milles autor keskendub lugeja seisukohast kõige huvitavamatele asjaoludele, mis heidavad valgust Suure Ühekäelise (nii kutsuvad Cervantest hispaanlased ise) ühe või teise teose saamisloole. Autor annab ühtlasi ka ülevaate Cervantese elu ja loomingu uurimisest läbi aegade.

Hinnaga e-raamat:

Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Ei keegi muu kui sina Lae alla PDF ePub Internetis tasuta

Susan+Mallery

Ei keegi muu kui sina

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:.pdf.djvu.epub.mobi.txt.fb2
.ibooks.lit.kindle.mp3.ogg
Väljaanded: 2/2017
Suurus: 4.6 MB
Leheküljed: 204
ISBN: 5940004040400
Loe veebis:999
Laadige alla raamat:333

>Jill Strathern lahkus kodulinnast suurlinna ega vaadanud kordagi tagasi – kuni naasis aastaid hiljem väikest advokaadibürood juhtima. Kuid ta noorpõlvearmastus, endine Los Angelesi politseinik Mac Kendrick on samuti unisesse Los Lobosesse naasnud. Kuigi keskkooli ajal ei pööranud Mac talle tähelepanu, ei saa Jill sugugi eitada tõmmet, mida ta mehe vastu endiselt tunneb.

Nüüd on aga Jill ja Mac segatud sellisesse draamasse, mis rahuldaks ka kõige blaseerunumaid Los Angelesi elanikke: maffiabossid, sotsiaaltöötajad, vihased eksabikaasad ja üks vägagi pirtsakas kaheksa-aastane muudavad ka kõige lihtsama romaani keeruliseks. Ning kõik see tõestab üksnes, et südameasjus pole midagi paremat kui kodu. Vägagi ebatõenäoline paar, kuid igati väärilised vastased.

Hinnaga e-raamat:

Ei keegi muu kui sina.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Ei keegi muu kui sina.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Kreeka magnaadi kokkulepe laste nimel Lae alla PDF Mobi kindle tasuta

Sharon+Kendrick

Kreeka magnaadi kokkulepe laste nimel

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:.pdf.djvu.epub.mobi.txt.fb2
.ibooks.lit.kindle.mp3.ogg
Väljaanded: 9/2016
Suurus: 4.2 MB
Leheküljed: 237
ISBN: 0900545918294
Loe veebis:1003
Laadige alla raamat:333

>Ostetud tema laste eest… Alexandros Pavlidis lõpetas armusuhted alati enne, kui need muutusid igavaks. Ta arvas, et ei näe oma Londoni armukest Rebecca Gibbsi enam iialgi, kuid siis ilmus naine välja šokeeriva uudisega: ta ootas mehelt kaksikuid! Xandros oli hämmingus, kui Rebecca ei puutunud sentigi talle makstud heldekäelisest hüvitisest. Laste sündides muutus kõik. Nad olid Pavlidise pärijad! Nüüd oli mees teel Londonisse, et jõuda oma poegade nimel kokkuleppele….

Hinnaga e-raamat:

Kreeka magnaadi kokkulepe laste nimel.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Kreeka magnaadi kokkulepe laste nimel.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Elizabeth I aegne ühiskond Lae alla PDF [Mobi . ePub] tasuta

Derek+Wilson

Elizabeth I aegne ühiskond

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:.pdf.djvu.epub.mobi.txt.fb2
.ibooks.lit.kindle.mp3.ogg
Väljaanded: 1/2017
Suurus: 1.6 MB
Leheküljed: 226
ISBN: 49300393765493
Loe veebis:222
Laadige alla raamat:222

>”Kuninganna Elizabeth I aeg (1558–1603) oli Inglismaa kuldaeg. See oli riigi poliitilise mõju kasvu ja rahvusvahelise kaalukuse kujunemise periood, mil löödi taganema hispaanlaste Võitmatu armaada ja tähistati võitu ammuse vaenlase üle. Samuti oli see kiire majandusliku arengu aeg – Elizabeth toetas kaubakompaniide ja manufaktuuride rajamist ning soodustas ülemerekaubanduse (ja ühtlasi piraatluse) arengut. See oli kirjanduse ja muusika õitseaeg (ka Shakespeare’i eluaeg), lisaks protestantlikule reformatsioonile järgnenud rahuaeg, mille vältel kujunes välja anglikaani kirik. Just sel perioodil sai Londonist üks Põhja-Euroopa õitsvaimaid linnu ning oma praegust ilmet hakkasid võtma Oxford ja Cambridge. Vallalise ja lasteta Neitsikuninganna valitsemisaja lõpp tähistas ühtlasi Tudorite dünastia lõppu.
Seda veidrat ja vastuolulist maailma jälgib tunnustatud ajaloolane Derek Wilsoni eri ühiskonnakihtidesse kuuluvate meeste ja naiste lugude läbi, tuues lugejani värvika pildi sellest, mida Elizabethi-aegne ühiskond endast tegelikult kujutas. Üles astuvad riigimees Nicholas Bacon, suurmaaomanik Hardwicki Bess, finantsgeenius Thomas Gresham, tuntud tohter John Caius, sõjapealik John Norreys, elukutseline kurjategija Nicholas Jennings ja paljud teised. “Niisiis uurime siinkohal, kuidas kuninganna Elizabethi alamad tulid toime maailmaga, kus nad elasid. Millesse nad uskusid? Mida nad mõtlesid? Kuidas nad üksteisesse suhtusid? Mida tähendas nende jaoks sõna “ühiskond”? Mida nad sellelt ootasid? Kui palju nad olid valmis sellesse panustama?” Derek Wilsoni loodud värvikate tegelaste galerii viib meid mitmete sajandite tagusesse aega, kus maailm polnud kaugeltki niisugune, nagu me seda tänapäeval näeme.

Hinnaga e-raamat:

Elizabeth I aegne ühiskond.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Elizabeth I aegne ühiskond.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Vabamüürluse iidse ja tunnustatud Šoti riituse moraal ja dogma. II osa: Täiustamisloož Lae alla PDF epub \ Mobi Internetis

Albert+Pike

Vabamüürluse iidse ja tunnustatud Šoti riituse moraal ja dogma. II osa: Täiustamisloož

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:pdf.epub.lit.ibooks.mobi.mp3.
rb.lrf.ogg.txt.rtf.doc
Väljaanded: 1/2016
Suurus: 2.5 MB
Leheküljed: 241
ISBN: 6749583434013
Loe veebis:444
Laadige alla raamat:111

>Raamat “Vabamüürluse iidse ja tunnustatud Šoti riituse moraal ja dogma” on vabamüürluse kui pühitsusordu ning maailma esoteerilise traditsiooni kandja ajaloo ja filosoofia põhiteos. Albert Pike on kõigi aegade üks autoriteetsemaid vabamüürlikke teadlasi ja tema teos on aastatepikkuse töö tulemus USA Šoti riituse süsteemi kujundamise ja täiustamise kallal. See on saanud ka kõigi edasiste vabamüürlike uurimuste aluseks antud riituse raames. Struktuuri poolest järgib raamat vabamüürliku pühitsuse süsteemi, kuna algselt on see olnud loengute tsükkel, mida kogenumad vabamüürlased esitasid järgmisesse astmesse pühitsetavatele. “Moraal ja dogma” kujutab endast teejuhti peaaegu kõigi maailma esoteeriliste õpetuste ning seltside kohta, alates Osirise ja Isise müsteeriumist kuni Pike’i kaasaegsete templirüütliteni.

Hinnaga e-raamat:

Vabamüürluse iidse ja tunnustatud Šoti riituse moraal ja dogma. II osa: Täiustamisloož.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Vabamüürluse iidse ja tunnustatud Šoti riituse moraal ja dogma. II osa: Täiustamisloož.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Mehe ikkest priiks Lae alla PDF Mobi kindle tasuta

Jennifer+Crusie

Mehe ikkest priiks

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:epub.pdf.mobi.fb2.
ibooks.txt.lit.doc.djvu
Väljaanded: 3/2016
Suurus: 3.2 MB
Leheküljed: 223
ISBN: 48483940493849
Loe veebis:1112
Laadige alla raamat:1007

>Keskkooli füüsikaõpetaja Lucy Savage saab viimaks ometi lahti Bradleyst – ja mehe jubedast rohelisest lamamistoolist. Tegelikult on muruplats täis Lucy truudusetu eksabikaasa asju. Sest kuigi Bradley jättis lahutuskohtusse tulemata, on mees Lucy elust igaveseks läinud. Vähemalt arvab ta ise nii. Kui õde viib Lucy lõunasöögile vallalisepõlve tähistama, äratab nende jutt Bradley-nimelisest kasutust täist politseiniku tähelepanu, kes tahab sedasama Bradleyt raha kõrvaldamise eest vahistada. Uurija Zack Warren usub, et kena Lucy võib viia ta otse eesmärgile. Kui keegi Lucyt tulistab ja siis tema auto õhku laseb, nõuab Zack, et naine vajab ööpäevaringset kaitset. Mille tarvis on siis naisel kolm koera ja kiskjakass? Kuid mees nõuab õigust kolida Lucy majja… Nüüd luusib oht Lucy maja juures ja isegi tema köögis, vannitoas – ja magamistoas. Või on Zack, kes näeb oma sassis tumedate juuste ja musta nahktagiga välja nagu paharet, tegelikult hea ning just see, keda Lucy vajab.

Hinnaga e-raamat:

Mehe ikkest priiks.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Mehe ikkest priiks.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Ootamatult eelmisel suvel. Triloogia 2. raamat. Sari Harlequin, Vennad O´Neilid Lae alla PDF epub \ Mobi Internetis

Sarah+Morgan

Ootamatult eelmisel suvel. Triloogia 2. raamat. Sari Harlequin, Vennad O´Neilid

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:epub.pdf.mobi.fb2.
ibooks.txt.lit.doc.djvu
Väljaanded: 2/2017
Suurus: 2.8 MB
Leheküljed: 209
ISBN: 11234539009453
Loe veebis:1112
Laadige alla raamat:1010

>Sarah Morgan toob lugejateni teise O’Neili venna, kes on ahvatlevam kui magustoit ja kaks korda patusem!

Kirglikul prantslannast peakokal Élise Philippel on väga halb päev. Tema kalli kohviku avamisplaanid kipuvad minema vett vedama ja lisaks on Sean O’Neil tagasi kodus, seksikam kui kunagi varem. Eelmise suve ühise kireöö mälestused tekitavad Élise’is tõsist ahvatlust, aga ta teab liigagi hästi, et Sean lahkub peagi… jälle.

Vermontis viibimine – isegi ajutiselt – on kirurg Sean O’Neili jaoks õudusunenägu. Koju Snow Crystalisse tulemine tähendab süümepiinu selle pärast, et ta lahkus aastate eest oma lapsepõlvekodust. Avastades, et Élise elab endiselt Vermontis ja erutab teda endiselt, tunneb Sean end veidi paremini. Meenutades eelmist suve ja nende suurepärast omavahelist klappi, on tal lahkuda märksa raskem, kui ta oleks arvata osanud…

Hinnaga e-raamat:

Ootamatult eelmisel suvel. Triloogia 2. raamat. Sari Harlequin, Vennad O´Neilid.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Ootamatult eelmisel suvel. Triloogia 2. raamat. Sari Harlequin, Vennad O´Neilid.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Leib keelel. Sayings about bread Lae alla PDF [Mobi . ePub] tasuta

Maret+Tamjärv

Leib keelel. Sayings about bread

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:.pdf.djvu.epub.mobi.txt.fb2
.ibooks.lit.kindle.mp3.ogg
Väljaanded: 5/2016
Suurus: 3.6 MB
Leheküljed: 246
ISBN: 384859502936434
Loe veebis:111
Laadige alla raamat:999

>Raamat “Leib keelel. Sayings about bread” räägib leiva ja leivaga seotud eestikeelsete väljendite tähtsusest ja tähendusest Eesti kultuuris.
„Sõnal „leib“ on eesti keeles palju suurem tähendusväli kui vaid sõnasõnaline mõiste leivapätsi tähistamiseks. See seostub mitte ainult otseselt toiduga,
vaid võib tähendada ka sissetulekut, teenistust või tööd. Nende tähenduste juured on sügaval talurahva kultuuris, kus rukkileib oli maarahva peatoidus ning hool ja vaev selle lauale saamiseks kõikehõlmav. Raamatu eesmärgiks on piiluda mitme tänapäeval tuntud väljendi taha ning rääkida lahti nende sügavam tähendus.

Raamat on kakskeelne (paralleeltekstidega eesti ja inglise keeles), mistõttu on ta suunatud nii kohalikule publikule kui väliskülalistele. Sama aegselt raamatu ilmumisega on avatud Eesti Vabaõhumuuseumis 2011. a juunist septembrini näitus “Leib keelel”, mis muuseumi püsiekspositsiooni toel avab samade väljendite taga peituvaid teemasid.

Seega on raamat “Leib keelel” korraga nii Eesti Vabaõhumuuseumis toimuva näituse kataloog, kui ka suurepärane Eestit, tema keelt ja kultuuri tutvustav materjal.

Raamat on valminud Kultuurkapitali toel. Samas raamatuseerias on varem ilmunud kaks raamatut: „Jaanipäev“ ja „Vastlapäev“.

Hinnaga e-raamat:

Leib keelel. Sayings about bread.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Leib keelel. Sayings about bread.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Elektrivarustuse tulevikuvisioonid Lae alla PDF Mobi kindle tasuta

Tõnu+Lehtla

Elektrivarustuse tulevikuvisioonid

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:pdf.epub.lit.ibooks.mobi.mp3.
rb.lrf.ogg.txt.rtf.doc
Väljaanded: 9/2015
Suurus: 2.9 MB
Leheküljed: 205
ISBN: 3425885493990
Loe veebis:1112
Laadige alla raamat:1110

>Energia on ühiskonna tähelepanu keskpunktis. Kivisöe ja muude tahkete fossiilkütuste (sh ka põlevkivi) kaevandamine ja põletamine, mis pani 18. sajandi lõpul maailmas aluse tööstusrevolutsioonile, on tunnistatud kliimamuutusi tekitavaks keskkonnaohtlikuks tegevuseks. Nafta- ja maagaasimaardlad on maailmas juba pikemat aega suurriikide poliitilise võitluse tandriks. Alates 1973. aastast on maailm Araabia naftaembargo, Iraani revolutsiooni ja Pärsia lahe sõdade tõttu muutunud energeetiliselt väga ebastabiilseks. Kui toornafta hind oli kuni 1973. aastani üsna stabiilne, siis pärast seda on see hakanud lühikeste ajavahemike jooksul kordades muutuma. USA energeetikaministeerium (Department of Energy, DOE) on arvamusel, et jätkuv rahavool õlinäljastest riikidest õlitootjatele, eelkõige OPEC-i riikidele, suurendab maailmas terrorismiohtu. Energeetikaministeeriumi arvates tuleks võimalikult kiiresti saavutada energiasõltumatus Araabia õlitootjatest ja seeläbi ka rahvuslik energiajulgeolek. Euroopa on sattunud poliitilisse sõltuvusse Venemaa gaasi- ja naftatarnetest, eriti torkab see silma 2014. aastal alanud Venemaa ja Ukraina vahelise poliitilise ja sõjalise kriisi taustal. Fossiilkütuste varud pole piiramatud, nende leiukohtade avastamine ja kasu¬tuselevõtt ning kütuste tootmine muutuvad üha kallimaks.

Juba pikemat aega on otsitud alternatiivseid energeetilisi lahendusi. Tuumaenergia on heidutav ja hullutav reaalsus, mille tõenäolised ohud peituvad mitte niivõrd tehnoloogias kui inimestes enestes. Katastroof Tšernobõlis pani paljudes riikides seisma tuumaenergeetika arengu pikkadeks aastateks. Vajadus fossiilkütuste tarbimist vähendada toob aga majandusmeeste mõtted paratamatult tuumaenergia juurde tagasi. Tavakodanikud, kelle jaoks elekter ja raha tulevad piltlikult öeldes „seinast“, on nende plaanidele kategooriliselt vastu.

Kas on olemas ka muid võimalusi? Loomulikult on. Enam kui 50 aasta kestel on püütud taltsutada termotuumaenergiat (fusioonenergiat), kuid praegu on see meie jaoks endiselt terendavaks miraažiks 150 miljoni kilomeetri kaugusel asuval päikesel. Maailmas on fusioonenergeetika tulekut oodatud nagu messiast, kes peaks kohe-kohe saabuma, kuid kahjuks pole veel kohale jõudnud. Algul rangelt salastatud termo¬tuumauuringute projektid on avalikustatud, sest suurriikide poolt loodetud tulemusi strateegilise ülemvõimu saavutamiseks pole enam kui 50-aastase arendustöö kestel saadud. Raha eraldamine projektidele jätkub nüüd juba projektidesse kaasatud teadlaste survel. Prantsusmaa lõunaosas Cadarache lähedal on pooleli ITERi (International Thermonuclear Experimental Reactor) nimeline projekt 500 MW võimsusega termotuumareaktori ja -elektrijaama ehitamiseks. Probleeme selle projekti edukaks lõpuleviimiseks on kuhjunud tohutult. Samas on tulnud ka optimistlikke teateid firmalt Lockheed Martin, kes plaanib lähemal kümnendil valmis ehitada kompaktse termotuumajaama, mille võim¬susest piisaks kuni 100000 elanikuga linna elektriga varustamiseks (vt ka http://www.lockheedmartin.com/us/products/compact-fusion.html). Kalifornias asuv firma Tri Alpha Energy kuulutas 2015. aasta augustis uuest läbimurdest termotuuma¬reaktori tehnoloogias. Saab see kõik teoks?

Päikese- ja vesinikuenergeetika rakendusi loodetakse Euroopa energiatehnika stratee¬gilise kava kohaselt laiemalt (u 10% ulatuses ja spetsiifilistes rakendustes) 20 kuni 30 aasta pärast. Mõlema energialiigi kasutuselevõtu arendamine on kestnud aastakümneid ja on olnud äärmiselt kulukas. Päikeseelementide ja vesinikul põhinevate kütuseelementide tööpõhimõte on tuntud juba üle saja aasta. Arendustöö tulemusena on saavutatud ka märgatavat edu. Päikeseelektri rakendamine laieneb. Kütuseelemendid on leidnud kindla koha kosmoses ja sõjanduses. Tulevikus loodetakse vesinikku, eelkõige kui puhast kütust, kasutada elektriautodes. Töökindlate ja majanduslikult tasuvate suurrakendusteni pole aga veel jõutud. Arvestades aga, et puhast vesinikku Maal tegelikult ei leidu ning vesiniku näol on tegemist kunstliku kütusega, ei saa selle toel üles ehitada mõistlikku energiamajandust. Ka vesiniku kogumine energia salvestamiseks on selle gaasi eriliste omaduste tõttu küllaltki keerukas.

Kelle või mille peale tuleks meil energeetikas loota? Kas neile, kes soovitavad metsainimestele stepiinimese energiasäästlikke põhkmaju, kuigi ka puidust majad on nii vastupidavad kui ökoloogilised? Kas poliitikute peale, kelle teadmised energeetikast on sageli ebapiisavad ning otsused tuginevad valdavalt poliitilistele huvidele? Kas teadusjuhtide ja -rahastajate peale, kes kohalikust elust võõr¬dununa mängivad Eesti maksumaksja rahaga maailmateaduses ja väikest edulootust pakkuvate triljonidollari¬projektide kasiinos? Või loota õige tee valikul energiatootjate tarkuse peale ja põhimõttele, et „turg paneb asjad paika“? Küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Füüsika üks põhiseadusi on energia jäävuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest olekust teise. Energia ringkäik looduses on tervikprotsess, mis sisaldab endas nii energia kontsentreerimist kui ka energia hajutamist. Maa energiabilansi aktivast moodustab suurema osa päikeseenergia. Väike osa Maa pinnale saabuvast energiast tuleb Maa sisemuses toimuvatest tuumalagunemise protsessidest. Tänapäeva inimene tarbib kogu oma tegevusega Maale saabuvast päikese¬energiast (kui kaasa arvata ka fossiilkütuste tarbimine) vaid ühe kümnetuhandiku.

Bioloogiliste ja keemiliste protsesside tulemusena on päikeseenergia miljonite aastatega kontsentreerunud fossiilsetes kütustes. Päikeseenergia kontsentreerub ka Maa kliimakatlas, mäestike liustikes vee potentsiaalse energiana, tuule ja merelainete kineetilise energiana.

Peale energia kontsentreerimise toimub looduses pidevalt energia hajutamis¬protsess. Selle tulemusena kiirgub suur osa päikeselt Maale saabunud energiast kosmosesse tagasi. Liustikud sulavad ja jõed voolavad mägedest ookeani. Tuule ja lainete jõud raugeb.

Inimene kasutab väga väikest osa looduses ringlevast energiast. Meelsamini kasutab inimene suure kütteväärtusega kütuseid, milles energia on kõige enam kontsentreerunud. Hajutatud energia kasutamine on alati kallim, sest tuleb teha kulutusi energia kontsentreerimiseks. Biokütuste kokkukogumine suurtelt põllu- või metsaaladelt nagu ka elektri või vedelkütuste tootmine on energia kontsentreerimine.

Elekter ja suure kütteväärtusega vedel¬kütused on väärtuslikud kontsentreeritud energialiigid, mida saab hõlpsasti kasutada tööstuses (majanduses tervikuna) või olmes masinate liikumapanemiseks ja mugavuste (soojus, valgus) loomiseks. Energia nn kasutamine või tarbimine pole aga tegelikult midagi muud kui energia taashajutamine loodusesse.

Hajutatud energiavarud maal on praktiliselt piiramatud. Hajutatud energia kasutuselevõtuks on tänapäeval olemas soojuspumbad, päikesepaneelid ja päikese-elektripatareid. Hajutatud energia kasutamisel on seadmete võimsus otseselt sõltuv pindalast, millelt energiat kogutakse. Kuigi pinnaühikule langev maksimaalne päikeseenergia võib olla kuni 1 kW/m2, on keskmine võimsus suurusjärgu võrra väiksem. Kaod muunduris vähendavad keskmist kasulikku võimsust veelgi. Energia eelneva kontsentreerimiseta on päikese-elektri muundurite kasutegur alla 20%. Päikese elektri- või soojusjaamade puhul vähendab nende tõhusust teenindamiseks ja abiseadmete jaoks vajalik lisapind. Seega võtab 1 MW päikeseelektrijaam enda all mitu hektarit maad, seejuures põhjamaises Eestis kaks kuni kolm korda rohkem kui Vahemere-äärses Kreekas või Egiptuses. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida ka asjaolule, et taastuvenergia (tuule- ja päikesejaamade) puhul on installeeritud võimsus kordades suurem nende jaamade keskmisest tootmisvõimsusest. Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas on hinnatud päikeseelektrijaama paigaldamiseks ja käigus¬hoidmiseks vajalikku inimtööjõudu, mis ekspertide arvates ulatub kuni 50 inimeseni 1 MW kohta.

Õhksoojuspumba ühikvõimsus on piiratud ümbritseva õhu vahetuse ja ventilaatori võimsusega ning on tavaliselt suurusjärgus mõnest kilovatist kuni mõnesaja kilovatini. Suurte õhksoojuspumpade paigutamisel on aga kindlasti vaja arvestada kohalikke keskkonnaolusid.

Maasoojuspumba ühikvõimsus sõltub maasse paigutatud torustiku pikkusest ja sellega haaratavast pindalast. Niiskema pinnase puhul on soojusülekanne efektiivsem. Veekogude läheduses on otstarbekas hankida soojust veest. Sel juhul võib ka soojuspumba ühikvõimsus olla küllalt suur (n 100 kW). Seega, põhjamaises niiskes kliimas ja niiske (soise) pinnase või veekogude läheduses on energia kont¬sentreerimine soojuspumpadega tõhusam kui lõunamaises kuivas kliimas. Pealegi kasutatakse seal soojuspumpa ümberpööratult ehk õhukonditsioneerina jahuta¬miseks. Soojuspumpade tehnoloogia on hästi välja arendatud ja soojuspumpade hooldamiseks kulub vähe tööjõudu. Soojuse tootmisel on soojuspumpadel tulevikuenergeetikas kindel koht. Soojuspumpade parimaks integreerimiseks ehitistesse sõltuvalt inimese vajadustest, tuleb teha veel palju arendustööd.

Energia muundamisega kaasnevad alati kaod ehk toimub energia hajutamine keskkonda. Seepärast tuleks võimaluse korral vältida energia korduvat muundamist. Päikeseenergiat saab kasutada nii soojuse kui elektrina. Meie kliimavööndis tundub kõige kasulikum olevat päikesesoojuse rakendamine ja seda eelkõige energeetiliselt optimaalselt projekteeritud ehitistes.

Tuuleenergeetikas peitub nii ohte kui ka võimalusi. Õige lahenduse leidmine nõuab põhjalikku kaalutlemist ja väga erinevate asjaolude arvestamist, sh keskkonna¬mõjusid, mõju elektrivõrgule, majanduslikku tõhusust, reguleerimise võimalusi ja salvestusvõimaluste olemasolu.

Elektrienergia on kõige väärtuslikum energialiik, sest seda saab kõige lihtsamalt muundada teisteks energialiikideks (mehaaniliseks tööks, soojuseks, valguseks). Elektri peamiseks probleemiks on see, et toodetud elekter tuleb kohe ka ära kasutada, sest võimalusi elektrienergia salvestamiseks on väga vähe. Elektritootmine soojus¬jaamades (sh tuumajaamades) toimub eelistatult konstantse võimsusega. Tarbitava võimsuse sesoonne ja ööpäevane muutumine nõuab elektritootmise pidevat reguleerimist, mis omakorda vähendab selle majanduslikku tõhusust.

Elektritootmine tuule- või päikesejaamade abil on väga muutlik protsess. Lühikese aja jooksul võib võimsus muutuda nullist maksimumini või vastupidi. Kuna elektri suurte energiakoguste salvestamise võimalused praktiliselt puuduvad, siis otsitakse tuule- ja päikesejaamadele toeks tasakaalustavaid võimsusi kiiresti käivi¬tatavate soojusjaamade (nt gaasiturbiinjaamade) näol. Kahjuks on niisugustes jaamades toodetud elekter mitu korda kallim kui püsitalitluses töötavast jaamast saadav elekter.

Tulevikuenergeetika plaanimisel on vaja mõtlemise paradigma muutust. Tuleb loobuda püüdlustest toota konstantse võimsusega energiat, mida taastuvenergia puhul ei õnnestu saavutada. Tuulejaamad seadmetena on täiuslikud, kuid nende juhuslikult toodetud energia on praeguste arusaamade järgi kasutuskõlbmatu. Elektrienergia suuremahuline salvestamine tootja juures on võimalik, kuid praegustes oludes majanduslikult kulukas ja raskesti realiseeritav idee.

Alternatiivsete elektrijaamade poolt toodetava ja suurtes piirides juhuslikult muutuva võimsusega elektrit saaks tasakaalustada elektritarbijate kaasamisega energia reguleerimise protsessi. Sellest mõttest on välja kasvanud nn tarkvõrkude (Smart Grids) idee.

Olukord muutuks radikaalselt, kui tarbija loobuks mugavusest kasutada konstantse hinnaga energiat igal ajahetkel ja lepiks suurtes piirides ning kiiresti muutuva elektri hinnaga. Vahel võiks siis saada energiat väga odavalt, kuid mõnel teisel ajal tuleks energia eest maksta kordi rohkem. See käivitaks ka tarbija leidlikkuse varuda endale odavat energiat või plaanida energiamahukad tööd ajaks, mil odav elekter on saadaval. Tootmise süvenev automatiseerimine ja robotiseerimine aitaks tootmist ka ajaliselt nihutada ning paremini sobitada energeetiliste võimalustega. Konstantse võimsuse tarbija leiaks tõenäoliselt ka võimaluse, kuidas olukorrast välja tulla, nt ehitades endale elektri- või energiasalvestusjaama.

Nende mõtete edasiarendus tähendab elektri reaalajatariifi kehtestamist, kusjuures energia hind tuulejaamade võimsustippude ajal väheneb automaatselt ning tarbijate automaatseadmed reageerivad viivitamatult võimalusele saada odavat energiat. Vastupidisel juhul kui elektrit võrgus napib (nt kui tuulevaiksel ajal jaamad seisavad), kasvab reaalajatariifiga määratud elektri hind tarbija jaoks väga kiiresti. Tarbija eelprogrammeeritud automaatseadmed otsustavad kalli energia ostmisest loobuda ja lülitavad end välja. Energia tarbimine võrgus väheneb ja toodetud ning tarbitud energia võimsused tasakaalustuvad. Odava energia perioodidel on tarbijal võimalus ka energiat salvestada. Näiteks, elekterkütte korral saab soojust salvestada hoone soojussalvestisse ning kalli elektri perioodil tarbida salvesti soojust. Kasuliku soojushulga võimendamiseks sobiksid omakorda soojuspumbad. Väikeste tuule¬jaamade maksimaalvõimsuse odavat energiat võivad tarbida akulaadimisjaamad kõikjal, kus elektrienergiat varutakse akudesse. Elektriautode turuletulekul saab korraldada ka autoakude laadimise tuulikute odava tipuenergiaga. Odavat hetke energiat saaksid paindlikult kasutada olmetarbijad, nt veeboilerid ja pesumasinad.

Juba praegu on mõnes väiksemas piirkonnas olemas kõik eeldused vastavate info¬tehnoloogiliste seadmete ja andmevõrkude loomiseks ning reaalajatariifi katseliseks juurutamiseks.

Reaalaja tariifi rakendamine, elektrivõrkude ajakohastamine, vastava infotehnoloogilise baasi ja oskusteabe väljaarendamine võiks olla Eesti jaoks sajandi projekt, millest tulevikus võiksid võtta eeskuju kõik maad, kes kavatsevad ulatuslikult rakendada tuule ja päikese hajutatud taastuvenergiat. Olme- ja tööstustarbijatele vajalikud kontrollerid koos tarbimise optimeerimise tarkavaraga võiks olla Eesti tööstuse eksporttoode. Eesti senine infotehnoloogiline areng on näidanud meie võimekust. Infotehnoloogia integ¬reerimine moodsa energeetikaga viiks Eesti maailma tehnoloogilise arengu tippu. Kui alustada kohe, võiks juba mõne aasta pärast käivitada piirkondliku pilootprojekti. Teatav katseperiood näitaks kätte edasised võimalused juhuslikult toodetud energia tarbijapoolseks reguleerimiseks. Põhiees¬märgina annaks reaalaja tariifi realiseerimine mitte ainult taastuvenergia tootmise olulise laiendamise, vaid ka suure stiimuli energiatarbimise optimeerimiseks.

See raamat keskendub uuele olukorrale elektritootmises, -varustuses ja
-tarbimises ning võimalikule probleemide lahendusele tarkvõrkude abil.

Tõnu Lehtla

Hinnaga e-raamat:

Elektrivarustuse tulevikuvisioonid.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Elektrivarustuse tulevikuvisioonid.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Tormiõde. Sari Varraku ajaviiteromaan Lae alla PDF ePub Internetis tasuta

Lucinda+Riley

Tormiõde. Sari Varraku ajaviiteromaan

Lae raamat

Keel: Eesti
Hind: tasuta

Teave:
Raamatu formaat:epub.pdf.mobi.fb2.
ibooks.txt.lit.doc.djvu
Väljaanded: 8/2015
Suurus: 4.8 MB
Leheküljed: 201
ISBN: 1239584949493
Loe veebis:1002
Laadige alla raamat:1005

>Ally D’Aplièse’i ootab ees võistlus maailma ühel ohtlikumal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa ootamatust ja eriskummalisest surmast. Ta sõidab viivitamatult lapsepõlvekoju, kus tema ja ta viis õde saavad teada, et isa – saladuslik miljardär, keda tütred hellitavalt Pa Saltiks kutsusid – on igaühele neist jätnud salapärase vihje tema tõelise päritolu kohta. Ally on äsja alustanud uut kirglikku suhet, ja kuna kogu ta elu on äkitselt pea peale pööratud, otsustab naine avamere maismaa vastu vahetada ja järgneda vihjele, mille ta isalt sai. Nii satub ta Norra jäise ilu keskele, kus ta avastab oma juured ja saab teada, et ta elu on tihedalt seotud tundmatu lauljanna Anna Landvikiga, kes üle saja aasta tagasi laulis Griegi hiljem maailmakuulsaks saanud „Peer Gynt” esimeses lavastuses. „Tormiõde“ on teine osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast. Sarja esimene raamat „Seitse õde“ ilmus kirjastuselt Varrak 2015. aastal.

Hinnaga e-raamat:

Tormiõde. Sari Varraku ajaviiteromaan.raamat {e-raamat} – EUR(0.00€)

Tormiõde. Sari Varraku ajaviiteromaan.audio raamat – EUR(0.00€)

Lae raamat

Read More

Page 1 of 3

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén